materjalid
❤️

materjalid

Lae alla, jaga, prindi

kui tahad sarnaseid flaikusid ja kleepse paberil, kirjuta alari@salk.ee

image
image
image
image
kool-01.pdf84.6KB
flaier-01.pdf106.4KB
flaier-03.pdf151.5KB
flaier-04.pdf95.7KB
flaier-05.pdf114.5KB
flaier-02.pdf102.4KB

Taustast:

Üle kogu Euroopa on noortest kiirelt saamas järjekordne vähemus. Osalt on selle põhjused kinni demograafias — langevad sündimusmäärad ja tasapisi pikenevad eluead viivad paratamatult selleni, et noori ongi suhteliselt vähem. Teisalt on aga ka nende väheste noorte osalus ühiste otsuste tegemisel madalam, kui kesk- ja vanemaealiste põlvkondadel. Esimese põhjuse osas on vähe sellist, mida saaks ette võtta ja millel oleks nähtavat tulemust enne paarikümne aasta möödumist. Küll aga on võimalik teha midagi selle osas, et noorte häält poliitikas enam kuulda oleks.

Erinevad uuringud on näidanud, et kui inimene läheb korra valima, siis suure tõenäosusega ta jääbki valima ka järgmistel kordadel. Seepärast pöördusime Rakendusliku Antropoloogia Keskuse poole palvega panna kokku ülevaade esmavalijate persoonadest — ja leidsime sealt mõndagi põnevat. Esiteks seda, et noor, kes esimest korda valima läheb ei ole lihtsalt "väike keskealine valija", vaid tal on tihti sellest väga erinevad küsimused, mured ning ootused. Tüüpilise esmavalija valimiskäitumise määravad seega veidi teised asjad, kui täiskasvanud valija oma – ja ühtlasi ka veidi teised asjad, kui täiskasvanud esimese hooga arvaks. Noore valija „politiseerimine” (pidamata siin isegi silmas erakonna-propagandat, vaid ka just laiemalt poliitiliste teemade tutvustamist ja tähtsustamist) ei pruugi ta valima saamiseks üldse kõige parem moodus olla ja kui jätta hetkeks kõrvale need juba lähtekohana aktiivsed ja poliitiliselt teadlikud noored, kes niigi suhteliselt kindlalt valima lähevad, võib see lähenemine isegi kontraproduktiivseks osutuda.

Antropoloogide poolt kokku pandud persoonade toel jõuab välja omamoodi motivatsioonikolmnurgani, mille tippudeks on 1) ärevuse vähendamine, 2) rituaalsus ning 3) koostegemine & fun. Esimene on suunatud sellele, et leevendada esmavalija ebakindlust ja teadmatust, võtta maha ebareaalseid eeldusi selle kohta, kui informeeritud on nt. täiskasvanud valijate otsused, kui keeruline see valiku tegemise protsess olema peaks jne. Anda neile kindlust, et see on OK kui sa ei ole kõigi erakondade ja valimisliitude programme läbi töödanud, kui sul ei ole ainsat ja selget poliitiku-eelistust jne. Et valima minek ei ole abiellumise või ülikooli-eriala valiku kaaluga otsus, vaid pigem nagu raamatukogust raamatu laenutamine.

image

Teiseks maksab pöörata tähelepanu rituaalsuse aspektile: esimene kord valima minek on omamoodi siirderiitus, teetähis täiskasvanuks saamise teel. Seal on üheks põhjuseks valima minna see, et „nüüd lõpuks saab”. Ja kolmandaks – kuivõrd tänavu on esimene kord, kus valimiseks ei pea minema oma elukohajärgsesse jaoskonda, on seda võimalik vaadata ka kui miskit, mida teha sõpradega koos. Sedalaadi pehme lubadus (a la „lähme üheskoos valima ja pärast peole”) aitab aktiivsematel noortel tõmmata endaga kaasa ka neid, kes muidu küll „plaanivad valima minna”, aga lõpuks erinevatel põhjustel sinna ei jõua.

Nii et kokkuvõtteks: käesolev kampaania (kui seda nii isegi nimetada saab) ivaks ei ole ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate tublit tööd dubleerida, vaid pigem seda teisest suunast tagant aidata, tegeleda nö. „järelnoppimisega”.

image